Eesti
English
Eesti ja ÜK suhted »

Suurbritannia - Relations

07.09.2016

viimati uuendatud: 07.09.2016
 

- Kahepoolsed suhted
- Lepingud
- Majandussuhted
- Kultuurisuhte

Kahepoolsed suhted

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on olnud ja on ka tänapäeval Eesti iseseisvumise ja omariikluse arengu kindel toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ja Meremuuseumis. Mälestustahvel Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele on avatud ka Porthsmouthi katedraalis Suurbritannias.

1920ndad ja 30ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu suundus 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia oli üks neist riikidest, kes ei tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal. Oma tunnustust Eesti iseseisvusele taaskinnitas Suurbritannia 27. augustil 1991. Sama aasta septembris kirjutati alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile ning taasavati suursaatkonnad Londonis ja Tallinnas. Sestsaadik on kahe riigi suhted arenenud vastastikuse lugupidamise ja konstruktiivse koostöö vaimus. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas eelmise sajandi kahe-ja kolmekümnendatel aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis on  Lauri Bambus, kes andis üle oma volikirja kuninganna Elizabeth II-le 19. novembril 2014. Eelnevalt on Eesti saadikuteks Londonis olnud: Aino Lepik von Wirén (nov 2010 – aug 2014), Margus Laidre (jaan 2006 – aug 2010), Kaja Tael (okt 2001 – jaan 2006), Raul Mälk (dets 1996 - sept 2001), Riivo Sinijärv (veebr 1993 - aprill 1995). Enne seda oli Eesti Londonis esindatud ajutise asjuri tasemel alates detsembrist 1991.

Eesti huve Ühendkuningriigis esindavad ka meie kuus aukonsulit: John Beevor Cheltenhamis, Kai Hughes Liverpoolis, Šotimaal Iain Lawson Paisleys ja Simpson Buglass Aberdeenis, Sir Roger Jones Walesis ja Mark J. Ewings Belfastis, Põhja-Iirimaal.

Ühendkuningriiki esindab Eestis 7. septembrist 2016 Theresa Bubbear. Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud: Christopher Bruce Holtby (jaan 2012 - aug 2016), Peter Carter (nov 2007 - jaan 2012), Nigel Robert Haywood (nov 2003 - nov 2007), Sarah Squire (sept 2000 - nov 2003), Timothy James Craddock (aug 1997 - sept 2000), Charles Richard Lucien de Chassiron (okt 1994 - juuli 1997), Brian Buik Low (okt 1991 - aug 1994). 

Olulisemad visiidid 

Eestisse

mai/juuni 2016

Yorki hertsog Andrew

veebruar 2015

välisminister Philip Hammond

mai 2014

prints Harry külastas õppust Kevadtorm

mai 2014

kaitseminister Philip Hammond

aprill 2014

eurominister David Lidington

aprill 2014

parlamendi alamkoja spiiker John Bercow

detsember 2013

kaitseminister Philip Hammond

oktoober 2013

kaitseväe juhataja kindral sir Nicholas Houghton

juuni 2012

väliskaubandusminister Lord Green

mai 2012

kabinetiminister Francis Maude

märts 2012

eurominister David Lidington

oktoober 2006

Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett

 

Suurbritanniasse

mai 2016

välisminister Marina Kaljurand

 

märts 2016

president Toomas Hendrik Ilves

 

veebruar 2016

peaminister Taavi Rõivas, osales rahvusvaheliselt Süüria abistamise konverentsil

 

detsember 2015

välisminister Marina Kaljurand

 

november 2015

kaitseminister Hannes Hanso

 

oktoober 2015

välisminister Marina Kaljurand

 

oktoober 2015

peaminister Taavi Rõivas

 

detsember 2014

majandus- ja taristuminister Urve Palo

november 2014

väliskaubandusminister Anne Sulling

oktoober 2014

Riigikogu esimees Eiki Nestor

september 2014

peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Sven Mikser osalesid NATO tippkohtumisel Walesis

september 2014

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras

juuni 2014

peaminister Taavi Rõivas

juuni 2014

välisminister Urmas Paet

jaanuar 2014

välisminister Urmas Paet

november 2013

president Toomas Hendrik Ilves

november 2013

välisminister Urmas Paet

mai 2013

president Toomas Hendrik Ilves

veebruar 2013

välisminister Urmas Paet

jaanuar 2013

peaminister Andrus Ansip

 

Eesti ja Ühendkuningriigi suhted on väga head, tihedad ja töised. Suhtlus toimib nii kõrgemal poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil. Viimased aastad on olnud kohtumiste- ja visiitiderohked, kahepoolne koostöö on süvenenud mitmes valdkonnas. Liitlassuhe NATOs ja missioon Afganistanis on olnud Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö ühisosaks ning kahepoolse suhtluse teljeks.  Ühendkuningriik on üks kaalukamaid panustajaid NATOs ja Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. See määrab kahe riigi vahelise julgeolekupoliitilise dialoogi iseloomu. Suurbritannia oli Eestile abiks kaitsereformide läbiviimisel.

Euroopa Liidus peab Ühendkuningriik sarnaselt Eestiga tähtsaks ühisturu, kaasaarvatud digitaalse ühisturu väljaarendamist, uute ettevõtete loomise lihtsustamist ja innovatsiooni. Peamised prioriteedid on majanduskasv ja uute töökohtade loomine. Üldjoontes jagab Ühendkuningriik Eestiga sarnast lähenemist ka Idapartnerluse küsimuses ning on siiani olnud ELi laienemise põhimõtteline toetaja.

Mõlemad riigid peavad oluliseks interneti haldamise ja –vabaduse temaatikat, olles mõlemad Internetivabaduse Koalitsiooni (Freedom Online Coalition) liikmed. Samuti on viimasel ajal selgelt välja joonistunud konkreetsed koostöövõimalused kübervaldkonnas ja süvenenud koostöö e-riigi vallas. 2013. aasta veebruaris kirjutasid Eesti ja Ühendkuningriigi e-teenuste arendamise eest vastutavad asutused alla koostöömemorandumile, mis pani aluse tihedale koostööle antud valdkonnas. 9.12.2014 kutsuti Londonis Suurbritannia initsiatiivil ellu ühendus Digital 5, mis koondab kõige arenenumaid digivalitsusi maailmas (Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik), vahetamaks kogemusi ja paremaid praktikaid.

Kahe riigi suhete lahutamatuks osaks on parlamentidevaheline koostöö. Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas tegutseb Eesti sõprusgrupp Gordon Marsdeni juhtimisel ja Riigikogus ÜK sõprusgrupp Mailis Repsi juhtimisel.  Mitmete Eesti ja Briti erakondade vahel toimib otsesuhtlus.

 

Lepingud
 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)

  • Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)

  • Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94), mida asendab kahepoolse kaitsealase koostöö raamlepe (allkirjastati 3.12.2013)

  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)

  • Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)

  • Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)

  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)

  • Vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni, rahvusvahelise terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu (jõustus 29.01.2003)

  • EV ja Guernsay vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe ( jõustus 01.01.2005)

  • Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04) ja selle muutmise kokkulepe (jõustus 11.07.2011)

  • Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)

  • Kaitsealaste ühishangete raamleping (sõlmiti 15.12.2010)

  • Vastastikuse mõistmise memorandum Riigi Infosüsteemi Ameti ja ÜK Valitsuse Digitaalteenistuse vahel e-teenuste alase koostöö kohta (jõustus 27.02.2013)

    Kaitsekoostöö

    Kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on väga tihe. Võtmetähtsusega on liitlassuhe NATOs. Eesti ja Ühendkuningriigi koostöö Afganistanis on alati olnud hea ning mõlemad riigid soovivad kaitsealast koostööd jätkata ka pärast sõjalise missiooni lõppemist 2014. aastal. Ühendkuningriik on kutsunud Eestit osalema mitmes sõjalises initsiatiivis). 30. augustil 2014 teatas Ühendkuningriigi peaminister David Cameron seitsme riigi (Eesti, ÜK, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Holland) osalusel NATO raamistikus ühendekspeditsiooniväe loomisest, mis peaks täismahus tegutsemisvalmiduse saavutama enne 2018. aastat. Tegemist on seitsme NATO riigi maa-, mere- ja õhuväeüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mida saaks kasutada kollektiivkaitseks, kriisireguleerimiseks ja väljaõppeks.

    Ühendkuningriik on toetanud ka mitmeid teisi Eesti julgeolekupoliitilisi seisukohti ja tegevusi, sealhulgas näiteks Balti õhuturbemissiooni jätkumist. 2014. aasta kevadel osales Ühendkuningriik Balti õhuturbemissiooni tugevdamisel. 2015. aasta maist augustini patrullivad Briti hävitajad Balti õhuruumi, paiknedes Ämari lennubaasis. 2013. aasta alguses tegi Ühendkuningriik teatavaks otsuse liituda NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas, ametlik liitumisprotsess jõudis lõpule 2014. aasta juunis. Ühendkuningriik on kahel aastal järjest, nii 2013 kui ka 2014, oma kompaniiga osa võtnud õppusest Kevadtorm, mida 2014. aastal külastas ka prints Harry. Grenaderide kaardiväerügemendi sõdurid osalesid EV 96. aastapäeva kaitseväe paraadil ja Duke of Lancaster Regiment osaleb kaitsejõudude paraadil Eesti Vabariigi 97. aastapäeval 24.02.2015. Lisaks sellele on Ühendkuningriik läbi aastate toetanud Balti Kaitsekolledži tegevust, samuti toimub aktiivne kaitsealane koostöö ametnike tasandil.

    Majandussuhted
     

    Ühendkuningriigi majanduskeskkond on taastumas üleilmsest majanduslangusest. Prognoos on positiivne: eeldada võib majanduskasvu kiirenemist tänu sisemaiste investeeringute ja kodumajapidamiste kulutuste tõusule. Hetkel hinnatakse ÜK potentsiaalseks majanduskasvuks 2014. aastal 2,4%, mille vedajateks on eelkõige mootorsõidukite, toiduaine- ja farmaatsiatööstus.

    Eesti-Ühendkuningriigi majanduskoostöö on praktilise iseloomuga. Eesti poolelt võib täheldada aktiivsust ÜK suunal masinatööstuses, mööbli- ja puidusektoris, samuti teenuste vallas. ÜK huvi on keskendunud peamiselt tekstiili- ja toiduainetööstusele, samuti teenuste- ning energeetikasektorile. Samas on tootmise kallinemine Aasias pannud nii mõnegi ÜK jaekaubaketi otsima uus koostööpartnereid Eestist. Eesti taustaga ettevõtetest on ÜK-s äramärkimist leidnud eelkõige start-up’id ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad firmad. Arvestades Londoni  tähtsust üleilmse tõmbekeskusena, on Eesti ettevõtete esiletõus sellises konkurentsis märkimisväärne, äridiplomaatia seisukohalt aitab iga edulugu Eestit ja meie investeerimiskeskkonda propageerida. Viimastel aastatel Briti-Eesti Kaubanduskoja (BECC) poolt  korraldatud ärivisiidid ja seminarid SmartEst on andnud hea võimaluse Eesti investeerimisvõimaluste ja edukate e-lahenduste tutvustamiseks. 2014. aasta novembris  korraldas BECC ärivisiidi Londonisse ja Cambridge’i ning selle raames toimus toimus ka Londonis konverents “SmartEst: New Nordic’s Innovation Hub”

    2009. aastal sai alguse  Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi Londonis ühendav klubi Eesti Gild, kellega koostöös on saatkond korraldanud mitmeid äridiplomaatia suunitlusega tegevusi.

    KAUBAVAHETUS
     

    Ühendkuningriik oli 2014. aastal Eesti kaubanduspartnerite seas 9. kohal, andes 2,8% kogu kaubakäibest. Ekspordipartnerite seas on ÜK 11. (2,4%) ja impordipartneritest 10. (3,2%). 2014. aasta kaubavahetuse kogukäive oli 728 miljonit EUR, millest eksport moodustas 285 mln EUR ja import 442 mln EURi. Impordi langus võrreldes 2013. aastaga oli koguni 23,5%, ekspordi puhul -3,1%.

    Eesti–Ühendkuningriigi kaubavahetus 2005–2013 (miljonit eurot):

 

EKSPORT

IMPORT

2005

217,49

186,49

2006

197,10

199,72

2007

226,31

352,15

2008

224,39

353,36

2009

131,08

163

2010

172

187

2011

240,75

436

2012

264

526,6

2013

294,6

570,1

2014

285

442

 

Tähtsamad ekspordiartiklid Suurbritanniasse 2014.a:

  • Masinad ja mehhaanilised seadmed, elektroonilised seadmed (juhtmekomplektid autodele, mobiilsideseadmed, laadurite ja voolugeneraatorite ning signalisatsiooniseadmete osad) 29,3%

  • Puit ja puidutooted, puidusüsi (saematerjal, ehitusdetailid, puidugraanulid) 21,9%

  • Muud tööstustooted (padjad, tekid, mööbel) 18,3%

  • Väärismetallid 9,6%

    Tähtsamad impordiartiklid Suurbritanniast 2014.a:

  • Masinad ja seadmed 41,8%

  • Toidukaubad, joogid, tubakas 21,3%

  • Transpordivahendid 10,7%

  • Mineraalsed tooted 7%

  • Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted 4%

    Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

    INVESTEERINGUD
     

    Välisinvesteerijana ei ole Suurbritannia huvi Eesti vastu olnud suur – 2,5%  otsestest välisinvesteeringutest - kogusummas 387 miljonit EURi, mis andis talle 2013. aastal riikide järjestuses 11. koha. Investeerinud on põhiliselt finants- ja kindlustustegevusega, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ning kinnisvaraga tegelevad ettevõtted. Märkimisväärselt on investeeritud ka hulgi- ja jaekaubandusse ja töötlevasse tööstusse. Samal ajal olid Eesti otseinvesteeringud Ühendkuningriiki 2013. aastal 8,6 miljonit EURi, moodustades vaid 0,2% Eesti koguinvesteeringutest välisriikidesse. Eesti otseinvesteeringutest investeeriti antud perioodil kõige enam hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

    Äriregistri andmetel oli 14.03.2014 seisuga EEs registreeritud 383 ÜK osalusega äriühingut. Neist 166 on 100%-lise ÜK kapitaliga. Suurematest ettevõtetest võib välja tuua GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Eesti Aviokütuse Teenuste AS, Diapol Granite OÜ, Transportir Forwarding OÜ , OÜ History & Heraldry Europe ning Baltic Fibres OÜ.

    TURISM
     

    Tallinna kui populaarse kruiisisadama ja Eesti üldine tuntus turismisihtkohana on Ühendkuningriigis kasvanud. Eesti riikliku turismiarengukava kohaselt on Ühendkuningriigi näol tegemist suure potentsiaaliga turuga. Eestit külastavate Briti turistide arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 110 000 - 150 000 aastas. Rekordaasta on 2012. aasta, mil Eestit külastas 145 000 briti turisti. 2014. aastal külastuste arv vähenes 114 300ni, vrd 127 242 külastusega 2013. aastal, kuid mitmepäevakülastuste arv jäi praktiliselt samaks (68 000).

    Eestlaste huvi Ühendkuningriigi vastu on aasta-aastalt suurenenud. Eesti Panga andmetel oli 2012. aastal Eesti residentide Ühendkuningriigi külastuste koguarv 84 000, 2013. aastal 88 000 ja 2014. aastal 93 000. Otselende teostavaid lennufirmasid onl kaks: Easyjet ja Ryanair.

    Kultuurisuhted
     

    Eesti nähtavus maailma kultuuripildis on andekate loojate töö resultaat.  Arvo Pärdi, Järvide dünastia, Age Oksa ja Toomas Eduri ning Priit Pärna looming on nähtav fenomen maailma kunstimetropolides. Neid tutvustavad professionaalsed agentuurid, valitud võrgustikud, prominentsed ja jõulised institutsioonid. Lisaks neile on Eesti aga kümneid heal ja väga heal tasemel loojaid, kelle looming pole jõudnud professionaalsesse leviringi. Selle võimaluse tagamaid toestavad ameti- ja erialased suhted.

    1996. a. juulis kirjutasid Eesti ja Suurbritannia alla valitsustevahelisele koostöökokkuleppele hariduse, teaduse ja kultuuri vallas. Viimase poole tosina aastaga on jõutud süsteemse ja läbimõeldud kultuuri tutvustamiseni Suurbritannias. Nimetamisväärsed suursündmused on olnud: Eesti kultuurifestival Oxfordis ja Eesti Kultuuripäevad Šotimaal (2005), Arvo Pärdi Passio ettekanne Westminster Abbey’s (2006), Vabariigi 90-nda aastapäeva tähistamine ning muusikalise kingituse üleandmine Londonis (2008). Eesti saatkonnal on olnud rõõm olla Walestonia festivali asutajaks (2008) ja teise Walestonia festivali kaaskorraldajaks 2010 sügisel; esimene Eesti Fest leidis aset 2011. a. veebruaris Londonis, haarates nii Eesti kultuuri kui ka infotehnoloogia valdkonda. Arvo Pärt on olnud viimastel aastatel mitme festivali peakülaline, tema 75-ndat sünnpäeva tähistati BBC Promsil ja South Bank Centre’is, viimases ka teaduskonverentsiga, Pärt oli Vale of Glamorgan festivali peakülaline (2010)ja 2011.a. Canterbury festivali „Sounds New“ peakülaline.

    FILMIKUNST

    Briti animafilmifestivalide programme ilmestab sageli Priit ja Olga Pärna looming, aga ka Mari-Liis Bassovskaja, Jelena Girlini, Rao Heidmetsa, Urmas Jõemehe, Ülo Pikkovi ja Riho Undi animatsioonid. Oma filme on käinud tutvustamas Kaspar Jancis, Mait Laas, Priit Pärn ja Priit Tender. Priit Pärn on läbi viinud filmikoolitusi Londonis ja Newportis Walesis.Eesti animafilmide edule ÜK-s (Eesti on olnud viimase viie aasta jooksul üks Londoni Rahvusvahelisel Animafestivalil LIAF fookusi), on viimastel aastael sekundeerinud ka mängu- ja dokfilmid.

    Seoses Eesti filmi 100. aastapäevaga toimus Ühendkuningriigis mitmeid Eesti filmile pühendatud üritusi. 2010. a. oli Eesti filmide tutvustamise üheks peaürituseks Londonis festival “Land in Focus”,  “Estonia in Focus”. Kavas oli Veiko Õunpuu filmiõhtu – „Tühirand“ ja “ Sügisball“, lisaks kümmekond lühi- ja animafilmi. Festival andis põhjaliku sissejuhatuse Eesti filmilukku seoses selle sajanda aastapäevaga. Koostöös London School of Economics’iga (LSE) korraldas Eesti saatkond Londonis Eesti filmifestivali LSE-s (2010). Festivali pealkirjaks oli “Disko ja tuumasõda”, kuna samanimelist Kiur Aarma filmi näidati ülimenukalt Sheffieldi ja Leedsi dokumentaalfilmide festivalidel, East Endi festivalil Londonis ja New Europe festivalil Edinburghis, mis on Eesti filmi kõigi aegade linastusrekord ÜK-s. LSE festivali raames linastusid kolme päeva jooksul ka mängufilmid „Detsembrikuumus“ ja „Meeletu“, dokkidest „Disko ja tuumasõda“ ja „Kitsas värav“ ning Margus Paju lühifilmid.

    KIRJANDUS

    Eesti autoritest on Ühendkuningriigis kõige enam avaldatud Jaan Krossi tõlkeid (Keisri Hull, Professor Martensi ärasõit, Vandenõu ja Paigallend), kõik kirjastuselt Harvill Press. Viimastel aastatel on tõlgitud ka Kristiina Ehina, Doris Kareva, Imbi Paju, Ly Seppeil, A.-H. Tammsaare, Mati Undi, Livia Viitoli loomingut. 2010. a. andis kirjastus Arc Publications välja kaks luuleraamatut: Kristiina Ehini “The Scent of Your Shadow” ja Doris Kareva “A Shape of Time”.  Kristiina Ehin, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv on viimastel aastatel esinenud nimekatel Cheltenhami ja Ledbury festivalidel. 2009. a. anti Kristiina Ehina luulekogu „Drymiau Tawelwch” välja kõmri keeles (Barddas Publications). Belfastis ilmus sama kogu eesti, inglise ja iiri keeles; pealkirjaks “Põletades Pimedust/Burning the Darkness/An Dorchadas Á Dhó” (Coiscéim ).  2009. aaastal ilmus Ühendkuningriigis Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan“ (Norvik Press), 2007.a. Viivi Luige romaan ”Ajaloo ilu“, 2005. a. Andres Ehini "Luuletused" ning 2000. aastal Tõnu Õnnepalu "Piiririik".

    Mitu aastat on Eesti kirjastajad olnud väljas Londoni raamatumessil, kust on alguse saanud mitmeid koostööprojekte. Käima on läinud ka saatkonna initsiatiivil tekkinud iPhone’i Eesti lasteraamatute projekt. Tihedad sidemed on kujunenud Glamorgani Ülikooli professori, T. S. Elioti preemia laureaadi, Eesti soost luuletaja Philip Grossiga, mis on viinud mitmete toredate koostööprojektideni.

    Eesti keele ja kultuuri õppejõud Glasgow ülikooli juures Lea Kreinin on koostamas Eesti raamatukogu, oma raamatukogu on loomas ka Eesti Selts Londonis.

    KUNST

    Eesti kunsti on Suurbritannias tutvustatud mitmete kunstnike näituste kaudu. Rahvusvaheliselt tuntud nimedele nagu Kadri Mälk, Marko Mäetamm, Mark Raidpere ja Jaan Toomik, on lisandunud terve rida graafikute, videokunstnike, tekstiili-, moe- ja tarbekunstnike esmaesitlusi: Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Liisu Arro, Inga Heamägi, Minna Hint, Monika Järg, Kai Kaljo, Raul Keller, Mare Kelpman, Andrei Kormašov, Eeva Käsper, Neeme Külm, Krista Leesi, Kristiina Norman, Katrin Pere, Kaie Pungas, Mari Sobolev, Kristjan Steinberg, Maksim Šurin, Aune Taamal, Aili Vahtrapuu, Veronika Valk, Tanel Veenre, Urmas Viik, Kadri Viires, Jaak Visnap. Fotonäitustega on esinenud Annika Haas, Age Peterson, Birgit Püve, Krista Mölder. Eesti kunstist on käinud kõnelemas Hanno Soans, Andres Kurg, Juta Kivimäe. Jüri Kase autorinäitus leidis aset Oxfordis, Vilen Künnapu ja August Künnapu esinesid ühisnäitusega Walestonia festivalil, sama festival jätkas skulptor Tiiu Kirsipuu algatatud kunstnike residentuurprogrammi.

    MUU

    Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu, tõkestamaks bolševike edasitungi. 1936. a. ostis  Eesti vabariik Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi. Lembit leiab oma koha Meremuuseumi eksponaadina, 2011. a leiti Inglismaa arhiivist allveelaeva ehitusjoonised, mille põhjal saab laeva sisemus originaalse näo.

    Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 28. mail 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samaväärne mälestustahvel avati ka Suurbritannias 16. detsembril 2005 Portsmouthi katedraalis prints Andrew ja Eesti Kaitseväe juhataja admiral Kõutsi poolt.

    Hariduskoostöö

    Vastavalt Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu otsusele rajati 2006. aastal Eesti riigi toel eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow Ülikooli. Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituudis (SSEES) on võimalik valikainena õppida eesti keelt.

    Saatkonna toel ja kaasabil asutati ja alustas 2009. aastal tööd Eesti Kool Londonis, mis pakub lastele eesti keele ja kultuuri täiendõpet. Eesti lastelaager Inglismaal tähistas 2009. aastal oma 60. juubelit.

    Eestlased Ühendkuningriigis

    Ühendkuningriik on koduks, õppe- või töökohaks järjest suurenevale eestlaskonnale. Hinnanguliselt elab ÜK-s ca 10 000-15 000 Eesti kodanikku, neist Londonis 3000-5000. Täpset arvu on raske öelda, kuna loominguliste elualade esindajad sõidavad Londoni ja Eesti vahet. Aktiivsemad ollakse Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kokku tegutseb ÜK-s 13 Eesti seltsi, nende hulgas ka vanim, 1921. aastal asutatud Londoni Eesti Selts (LSE), mille juures tegutseb 2016. aasta sügisel kuuendat hooaega alustanud segakoor. Töötavad Eesti Kool, Eesti Gild, Eesti Majad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris, Inglismaa Eestlaste Ühing ning Eesti huvilisi ühendav Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST). Antakse välja kord kuus ilmuvat ajalehte „Eesti Hääl.”

TopBack

© Eesti Suursaatkond Londonis 44 Queen's Gate Terrace, LONDON SW7 5PJ, e-mail: london@mfa.ee